Mittetulundusühingu
ILUS ELU

P Õ H I K I R I

1. ÜLDSÄTTED
1. Mittetulundusühing Ilus Elu (edaspidi: ühing) on juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus ning iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides, demokraatia, isemajandamise ja isefinantseerimise põhimõttel.
2. Mittetulundusühingu nimi on mittetulundusühing Ilus Elu ning ühingu asukoht on Tartu, Eesti Vabariik.
3. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast (edaspidi põhikiri), ühingu kodukorrast (edaspidi kodukord) ning juhtorganite otsustest.
4. Ühingul on oma pangaarve(d), sümboolika ja oma nimega pitsat.
5. Ühing on asutatud 1. mail 2005 a.

2. EESMÄRGID, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
1. Ühingu tegevuse peamiseks eesmärgiks on mittetulundusühingu liikmete ühistest tõekspidamistest lähtuvalt ühiskondlike (sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkondlike) püsiväärtuste meeldetuletamine, säilitamine, propageerimine ja edendamine Eestis ning eesmärkide realiseerimiseks soodsate tingimuste loomine.
2. Eesmärkide saavutamiseks ühing:
1. koondab ja ühendab ühiskondlike püsiväärtuste eest seisvaid noori ja sotsiaalsete, kultuuriliste või keskkonnakaitsealaste huvidega isikuid;
2. viib läbi küsitlusi ja uuringuid ühiskonnas tekkinud probleemide tuvastamiseks;
3. tutvustab läbi oma tegevuse laiemale üldsusele erinevaid sotsiaalseid, kultuurilisi ja keskkondlikke probleeme ning neis tekkinud valupunkte;
4. korraldab sotsiaalreklaamikampaaniaid, heategevuslikke üritusi ja festivale;
5. korraldab kirjandus-, kunsti-, muusika-, teatri- ja filmialaseid konkursse;
6. realiseerib audiovisuaalseid, kirjanduslikke, muusikalisi, kunstilisi ja meediaalaseid projekte;
7. tegeleb audiovisuaalsete, kirjanduslike, muusikaliste ja kunstiliste teoste publitseerimise ning levitamisega;
8. korraldab näitusi, kontserte, etendusi, performance, filmilinastusi;
9. korraldab sotsiaal-, keskkonna- ja kultuuritemaatilisi loengusarju, koolitusi ning workshoppe;
10. korraldab õppereise ja -laagreid;
11. korraldab muid avalikke huvisid teenivaid üritusi ja üritustesarju;
12. tegeleb sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkondlike probleemide alase kasvatus- ja ennetustööga noorte seas;
13. organiseerib kohtumisõhtuid erinevate teoreetikute ja praktikutega – teadlased, kriitikud, kunstnikud, muusikud, näitlejad, lavastajad, rezhissöörid jt.;
14. loob vastavalt võimalustele tingimusi mittetulundusühingu liikmetele klubi vara kasutamisel eesmärgipõhiselt;
15. teeb koostööd Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, assotsiatsioonide, ühenduste, sihtasutuste ja ühingutega.

3. Ühingul on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks õigus:
1. vallata, käsutada ja kasutada oma vara ning tulu;
2. omada enda nimel varalisi ja mittevaralisi õigusi, sh. aktsiaid ja teisi väärtpabereid, olla hagejaks või kostjaks kohtus;
3. moodustada eraõiguslikke juriidilisi isikuid, sh. sihtasutusi ja olla nende liikmeks;
4. korraldada loteriisid ja ennustusvõistlusi;
5. asutada ühingusiseseid sihtotstarbelisi fonde;
6. astuda teiste ühenduste liikmeks;
7. kirjastada ja välja anda trükiseid jms;
8. määrata ühingu haldusstruktuur, palgata töötajaid ja maksta toetust;
9. pöörduda oma õiguste teostamiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning kohtu poole;
10. taotleda raha ja muid varalisi vahendeid Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidilistelt ja füüsiliselt isikutelt;
11. võtta laenu Eesti Vabariigi ning välisriikide füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt.

4. Ühingul ei ole õigust:
1. jaotada oma vara ega tulu liikmete, juhtorganite liikmete ega nendega seotud isikute vahel;
2. liikmete varale;
3. ennast ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.

5. Ühing kohustub:
1. suunama kogu tegevuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, järgides seaduste, muude õigusaktide ja põhikirja nõudeid;
2. kasutama oma vahendeid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
3. suhtuma oma liikmetesse erapooletult, üht teisele eelistamata.

3. LIIKMED
1. Ühingu liikmeskonna (edaspidi liikmed) moodustavad tegevliikmed ja toetajaliikmed. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub täitma ühingu põhikirja ja üldkoosoleku ning juhatuse otsuseid ja tasub seltsi üldkoosoleku poolt kinnitatud sisseastumismaksu.
2. Ühingu tegevliikmeteks (edaspidi tegevliikmed) võivad olla erinevad isikud, kes toetavad ühingu eesmärke ning kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja ja teisi ühingu tegevusega seotud õigusakte.
3. Ühingu toetajaliikmeteks (edaspidi toetajaliikmed) võivad olla mistahes isikud, kes toetavad ühingu eesmärke ning kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja ja teisi ühingu tegevusega seotud õigusakte.
4. Ühingu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 1 kuu jooksul arvates avalduse laekumisest.
5. Liikmekssoovija loetakse liikmeks ning omandab liikme õigused ja kohustused vastava otsuse tegemisele järgnevast päevast.
6. Ühingu juhatus võib keelduda liikmeks vastuvõtmisest, kui liikmeks astumine on vastuolus seaduse või põhikirja nõuetega. Keeldumise otsus peab olema põhjendatud ning kolme tööpäeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates saadetud kandidaadile, keda ei võetud liikmeks.

7. Tegevliikmel on õigus:
1. osaleda hääleõigusega üldkoosolekul;
2. olla valitud ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
3. osaleda ühingu tegevuses;
4. võtta osa ühingu poolt korraldatavatest üritustest;
5. saada teavet ning teha ettepanekuid ühingu tegevuse ja seisukohtade osas;
6. pöörduda ühingu organite poole abi saamiseks ja oma õiguste tagamiseks;
7. tutvuda juhtorganite dokumentidega, milles ei kajastu töösaladused ja mis ei kahjusta autorikaitset;
8. astuda ühingust välja;
9. kasutada muid ühingu põhikirjast tulenevaid õigusi.

8. Toetajaliikmel on tegevliikmega võrdsed õigused, välja arvatud punktides 3.7.1. ja 3.7.2. loetletud õigused.

9. Liige kohustub:
1. järgima ühingu põhikirja ja häid tavasid;
2. osalema ühingu tegevuses ning täitma üldkogu, juhatuse ja muude juhtorganite õiguspäraseid otsuseid ning ettekirjutusi;
3. mitte kahjustama ühingu ega selle liikmete huve;
4. täitma üldkogu poolt kehtestatud varalisi kohustusi ühise tegevuse kulutusteks;
5. tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks ühingu liikmemaksu (jooksva aasta est tuleb liikmemaksu maksta ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel);

10. Liikmelisust ei saa üle anda ega pärandada.
11. Ühingu ja tema liikmete vahelised ning liikmete omavahelised vaidlused, s.h. varalised, lahendatakse ühingu juhtorganites, kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus.

12. Tegevliige arvatakse ühingust välja:
1. juhatuse otsusega kui ta:
1. kahjustab oma tegevusega ühingu nime või mainet;
2. on jätnud täitmata ühingu organite poolt talle pandud kohustuse;
3. ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu ega taotlenud tasumistähtaja pikendamist;
4. kasutab oma liikmestaatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks;
5. esitab oma lahkumiseks kirjaliku avalduse.

2. üldkogu otsusega kui ta:

1. ei ole viimast kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul või ühingu poolt korraldatud üritustel;
2. põhikirjanõuete mittetäitmisel;
3. astub ühinguga samalaadset tegevust arendava mittetulundusühingu liikmeks;
4. ühingu olulisel määral kahjustamisel.

13. Toetajaliige arvatakse ühingust välja samadel alustel tegevliikmega.

14. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab ühingu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud kui selle poolt on 1/2 // 2/3 juhatuse liikmetest.
15. Väljaarvatud liikmele teatab juhatus kirjalikult väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest kolme päeva jooksul vastava otsuse vastuvõtmisest arvates.
16. Kui liige on arvatud ühingust välja põhikirja punkti 3.12.2. alusel, on tal õigus viie tööpäeva jooksul alates teate saamisest pöörduda üldkogu poole otsuse vaidlustamiseks.
17. Vaidluse lahendab üldkogu vaidlustamisele järgneval koosolekul, seni loetakse vaidlustanud liige endiselt liikmeks.
18. Ühingul on õigus omistada auliikme staatus füüsilisele või juriisilisele isikule, kes on ühingu tegevusele märkimisväärset toetust osutanud.
19. Auliikmeks määramine otsustatakse ühingu üldkogu poolt.

4. TÖÖKORRALDUS JA JUHTIMINE

ÜLDkogu

1. Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on tegevliikmete koosolek (edaspidi: üldkogu). Üldkogus on esindatud kõik tegevliikmed. Üldkogu eesmärk on liikmete esindamine ning ühingu arengu ja tegevuse jaoks oluliste otsuste langetamine.
2. Üldkogul on üldkoosoleku pädevus:
1. muuta põhikirja ja tegevuse eesmärke;
2. lõpetada ühingu tegevus;
3. määrata juhatuse liikmete arv;
4. valida ja tagasi kutsuda ühingu presidenti;
5. valida ja tagasi kutsuda juhatuse liikmeid ning määrata esindajad;
6. kinnitada majandusaasta algus;
7. otsustada kodukorra kinnitamine;
8. otsustada aastaeelarve ja majandusaasta aruande kinnitamine;
9. kinnitada ühingu tegevuseks vajalike maksete suurus, tasumise kord ja tingimused;
10. otsustada astumine teiste ühenduste liikmeks ja väljaastumine nendest;
11. valida revisjonitoimkond, vajadusel määrata audiitorkontroll, kuulata ära nende aruanne ja otsustada selle kinnitamine;
12. arvata liikmeid ühingust välja kooskõlas põhikirja punktiga 3.12.2.;
13. lahendada liikmeksastumise ja väljaarvamise otsusest tulenevad kaebused;
14. määrata ühingu auliikmeid;
15. lahendada muid tähtsamaid ühingu tegevust puudutavaid küsimusi, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

3. Üldkogu võib osa oma pädevusest delegeerida ühingu juhatusele, määrates volitused ja nende kestvuse.
4. Üldkogu võib juhatuse liikme tagasi kutsuda:
1. talle pandud kohustuste täitmata jätmisel;
2. võimetusel ühingut juhtida;
3. Ühingu või selle liikme(te) maine või tegevuse kahjustamisel;
4. põhikirja või kodukorra tõsisel rikkumisel.

5. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
1. Igal üldkogu liikmel on hääletamisel üks hääl.
6. Korralised üldkogu koosolekud toimuvad vähemalt kord semestris.
7. Üldkogu koosoleku kutsub kokku ühingu juhatus:
1. majandusaasta aruande kinnitamiseks;
2. enda otsusega või kui seda kirjalikult põhjust ära näidates nõuab vähemalt üks kümnendik ühingu tegevliikmetest. Kui juhatus ei kutsu üldkogu kokku ühe kuu jooksul nõudmise esitamisest, on üldkogu kokkukutsumise õigus koosoleku algatanud liikmete esindajal. Kokkukutsumisel peab järgima kodukorra ja põhikirja nõudeid.
3. muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.
8. Kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Teates märgitakse koosoleku algusaeg, toimumiskoht ja päevakord.
9. Üldkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kokkukutsumine on toimunud põhikirja ja kodukorra nõudeid järgides ning sellest võtab osa üle poole tegevliikmetest.
10. Kui üldkogule ei ilmu nõutav arv tegevliikmeid, tuleb üldkogu uuesti kokku kutsuda ühe kuu jooksul sama päevakorraga. Vajadusel täiendatakse päevakorda.
11. Teistkordselt kokkukutsutud üldkogu on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud tegevliikmete arvust ja kui kokkukutsumine on toimunud põhikirja ja kodukorra nõudeid järgides.
12. Üldkogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud põhikirjas ja kodukorras kehtestatud juhud, mis nõuavad suuremat häälteenamust.
13. Otsused põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja kinnitamise ning ühingu tegevuse lõpetamise kohta võetakse vastu vähemalt kahekolmandikulise osalejate häälteenamusega.
14. Ühingu tegevuse eesmärkide muutmiseks on vajalik vähemalt üheksa kümnendiku üldkogu liikmete nõusolek.
15. Üldkogu toimumise käik, sh. hääletamise tulemused ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Täpsemad nõuded protokollile sätestatakse kodukorras.
16. Üldkogu kokkukutsumata võib tema pädevuses olevates küsimustes võtta otsust vastu juhul, kui otsuse poolt hääletavad kirja teel kõik üldkogu liikmed. Selleks saadab juhatus otsuse-eelnõu kirjalikult kõigile üldkogu liikmetele, kes peavad teatama kirjalikult oma otsusest. Hääletamise tulemused, vastuvõetud otsus ja selle vastuvõtmise kuupäev tehakse liikmetele kirjalikult teatavaks. Kui kasvõi üks liige ei nõustu, vaadatakse otsuse-eelnõu läbi järgmisel üldkogu koosolekul.
17. Üldkogu otsused on täitmiseks kohustuslikud kõikidele liikmetele – ka neile, kelle esindaja üldkogul ei osalenud.
18. Üldkogu juhindub oma tegevuses seadustest, põhikirjast ja kodukorrast.

JUHATUS

19. Ühingul on kahe- kuni viieliikmeline juhatus, mis juhib ja esindab ühingut ning viib ellu üldkogu otsused.
20. Juhatus koosneb presidendist ja juhatuse liikmetest.
21. Juhatuse volituste tähtaeg on üks aasta.
22. Juhatus:
1. esindab ühingut kõigis õigustoimingutes;
2. juhindub oma tegevuses põhikirjast ja kodukorrast;
3. täidab üldkogu otsuseid;
4. otsustab jooksva tegevuse ja edasilükkamatud küsimused;
5. koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;
6. sõlmib lepinguid ning teeb teisi ühingu eesmärgist tulenevaid tehinguid;
7. korraldab ühingu raamatupidamist ja asjaajamist;
8. peab liikmete arvestust;
9. suunab ja kontrollib ühingu töötajate tööd;
10. määrab personali koosseisu, kinnitab palga maksmise põhitingimused. ja sõlmib töölepingud;
11. koostab ühingu arenguplaani ja tegevuskavad ning esitab need üldkogule kinnitamiseks;
12. tagab finantsmajanduslike vahendite otstarbeka kasutamise vastavalt seadusele ja käesolevale põhikirjale;
13. otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise ja ühingu esindaja määramise selles tehingus või nõudes;
14. määrab ühingu esindajad ühendustes, kuhu ühing kuulub;
15. otsustab võlakohustuste võtmise, tagamise ja laenude andmise ning suuruse, kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamise ja koormamise;
16. otsustab liikme väljaarvamise ühingust kooskõlas põhikirja punktiga 3.12.1;
17. annab oma tegevusest aru üldkogule.

23. Juhatuse liige:
1. osaleb juhatuse töös ja hoiab end kursis ühingu tegevusega;
2. esindab ühingut;
3. edendab oma valdkonna tööd;
4. annab oma tegevusest aru juhatusele.

Juhatuse liikmete töövaldkonnad kehtestab juhatus.

24. Juhatuse liige on üldkogul hääleõiguslik üldalustel.
25. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt korra kvartalis.
26. Juhatuse koosoleku kutsub kokku president või vähemalt kaks juhatuse liiget.
27. Koosolekust tuleb ette teatada vähemalt kolm päeva.
28. Kui kõik juhatuse liikmed sellega nõus on, võib etteteatamise tähtaeg olla lühem.
29. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolek on kokku kutsutud põhikirja nõudeid järgides ja kohal on vähemalt pool juhatuse liikmetest.
30. Juhatus võtab otsused vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud põhikirjas ja kodukorras kehtestatud juhud, mis sätestavad suurema poolthäälte enamuse.
31. Juhatus võib koosolekut kokku kutsumata otsuse vastu võtta, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Kui kasvõi üks juhatuse liige ei nõustu, vaadatakse otsuseeelnõu läbi järgmisel juhatuse koosolekul.
32. Juhatuse otsused vormistatakse kirjalikult ning koosolekud protokollitakse.
33. Juhatuse president esindab ühingut kõikides õigustoimingutes üksinda, ülejäänud juhatuse liikmed ühiselt.
34. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
35. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisel, samuti oma kohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel ühingu süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
36. Juhatus võib osa oma pädevusest delegeerida presidendile.
37. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
38. Juhatuse täpne töökorraldus sätestatakse kodukorraga.

5. VARA
1. Ühingu vara tekib:
1. üldkogu poolt määratud maksetest;
2. varalistest annetustest, kinkidest, eraldistest jms. Varalised annetused ja eraldised võivad olla kas sihtotstarbelised või sihtotstarvet määratlemata;
3. ühingu poolt korraldatud tasustatavate ürituste sissetulekust, väljaannete publitseerimisest ja levitamisest, kultuurhariduslikest või muudest põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks korraldatud tulunduslikest üritustest;
4. ühingu poolt taotletud sihtotstarbelistest toetustest ja stipendiumidest;
5. muudest laekumistest, mis on vajalikud ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

2. Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik Ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.
3. Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste eest.
4. Liikmel ei ole õigust ühingu varale, ühingul ei ole õigust liikme varale.
5. Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

6. ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE
1. Ühingu tegevust kontrollib ühingu revident (edaspidi revident), üldkogu otsusel audiitor.
2. Revidendi ülesandeks on kontrollida rahaliste vahendite kulutamise otstarbekust ja kooskõla ühingu eelarvega.
3. Kord aastas, peale revisjoni aruande kinnitamist, valitakse revident ümber.
4. Revidendiks ei saa olla juhatuse liikmed ja ühingus töölepingu alusel töötavad isikud.
5. Revident viib revisjoni läbi vähemalt kord aastas, vahetult pärast majandusaasta aruande koostamist.
6. Revident peab esitama revisjoni aruande üldkogule hiljemalt kolm kuud peale majandusaasta lõppu.
7. Juhatusel on õigus tutvuda revisjoni aruandega enne selle esitamist üldkogule.
8. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
9. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevuse aruande seaduses sätestatud korras ja esitab selle üldkogule kolme kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest.
10. Majandusaasta aruande peab esitama koos revisjoniaruandega ja kui on eelnevalt määratud audiitor, koos audiitorkontrolli järeldusotsusega.
11. Majandusaasta aruande kinnitamise järel üldkogu poolt kirjutavad aruandele alla kõik juhatuse liikmed.

7. TEGEVUSE LÕPETAMINE
1. Ühingu tegevuse lõpetamise otsustab üldkogu.
2. Ühingu tegevus lõpetatakse:
1. üldkogu otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle kahe kolmandiku üldkogu kõikidest liikmetest;
2. liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
3. kohtuotsusega;
4. ühingu pankroti väljakuulutamisel.

3. Ühingu tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine.
4. Likvideerijateks on juhatuse liikmed. Kui see ei osutu võimalikuks, valitakse üldkogu poolt likvideerimistoimkond.
5. Likvideerijad lõpetavad ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded.
6. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
7. Lõpetamisel allesjäänud vara antakse üle samalaadsete eesmärkidega ühingule või sihtasutusele või kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks avalikes huvides.
8. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ühingu likvideerimiseks.

8. PÕHIKIRJA RAKENDAMINE
1. Põhikiri jõustub registreerimisest.

Mittetulundusühingu Ilus Elu põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga 1. mail 2005.

Agne Nelk,

MTÜ Ilus Elu,

juhatuse liige

Mirjam Somelar,

MTÜ Ilus Elu,

juhatuse liige