Mario Laul, anarhistlik liikumine PunaMust, www.DELFI.ee
28. november 2006 5:48

täna külastab eestit usa president george w. bush. maailma suurimale vabastajale ja demokraadile kohaselt saabub bush suure inimtühja pommiauguga. ühistransport ei toimi, jalutada ja lehvitada ei tohi, prügivedu on häiritud.

need probleemid paistavad inimestele rohkem muret tegevat kui usa globaalne tegevus. ühendriikide poliitika vastu suunatud kriitikal on aga põhjust ning selle väljendamiseks korraldab anarhistlik liikumine punamust teisipäeval avaliku meeleavalduse-rongkäigu.

laias laastus võib meeleavalduse põhjuseid välja tuua kolm. esimene ning peamine põhjus on iraagi sõda — segastel asjaoludel alustatud agressioon maailma energiarikkaima piirkonna südames, millega on kaasnenud kümnete tuhandete surm ja miljonite pagendus. teiseks esindab bushi administratsioon tarbimiskultuslikku kapitalismi, mida toetab jõuline neoliberaalne majanduspoliitika, üritades oma nägemust maailmast rakendada tervele planeedile. kolmandaks väärib tähelepanu usa tegevuse äärmine silmakirjalikkus: trambitakse väärtuste peal, mille eest väidetakse end seisvat.

sõda terrorismi vastu?

2001. aastal vapustas maailma ohvriterohke terrorirünnak new yorgis. kurb sündmus lõppes usa ja tema liitlaste tungimisega iraaki. enne sõja ametlikku algust tulid protesti märgiks üle maailma tänavatele kümned miljonid inimesed. kuid seda ignoreeriti: kuulutades “demokraatiat” ja ”vabadust”, alustas bush kahtlaste sõnakõlksude saatel tapatalguid: ”kurjuse telg tuleb murda!”

sõja alustamise esialgsed põhjused olid muinasjutt. tänaseks on tapetud üle 50 000 tsiviilisiku, kodudest on pidanud lahkuma üle kahe miljoni inimese. agressiooni tulemusena vallandus iraagis ka kodusõda, mille ohvrite arv kasvab iga päevaga. sõda terrorismi vastu? terrori kaotamiseks maailmast peaks sellise välispoliitikaga usa alustama iseendast!

samal ajal, kui süütute hordid planeedi naftarikkaima piirkonna südames oma otsa leiavad, on ühendriikides arutlusel nõukogude liidu ja natsi-saksamaa stiilis seaduseelnõud. alates inimeste eraellu tungimisest, nende pidevast hirmutamisest kuni salajaste piinamisvanglateni välja, vilistab bushi administratsioon inimõiguste peale. õigustades seda kõike naeruväärse retoorikaga: “te olete kas meiega või terroristidega.” jne. tänaseks on aga eksperdidki tunnistanud kogu iraagi missiooni täielikku ebaõnnestumist.

korporatsioonide ülemvõim

ühendriikides valitseb kaks parteid, kuid üks ideoloogia. niiditõmbajaks kitsas seltskond, kus valitsejaks raha. globaliseeruvas maailmas on sellisel skeemil suur mõjujõud: planeedi ja selle elanike saatuse üle otsustavad multinatsionaalsed suurkorporatsioonid ning investeerimisfirmad, nende huvide kaitseks loodud organisatsioonid nagu wto ja imf ning juhtivad riigid (g8). korporatiivne inimsöömine ekspluateerib arengumaade töölisi ja ressursse, propageerib üleliigset tarbimist ning toodab raha ja võimu akumuleerumist. süsteem taastoodab ennast ning kinnistab ühiskonnas konkurentsikultust, hoolimatust, võimu kuritarvitamist jne.

usa on neoliberalistliku ideoloogia ja tarbimiskapitalismi võimsaim esindaja, kelle pakutav süsteem on orjastav ning pikemaajalises perspektiivis jätkusuutmatu. pidevale tarbimisele orienteeritud ettekujutus maailmast hävitab planeeti ning inimelusid, see on sotsiaaleetilisest vaatenurgast vale ning empiiriliselt võimatu, sest vajaksime umbes kaheksat maa-sarnast planeeti, et toita selle süsteemi kasumijanu ning mahutada toodetud prügi. kui vabadus tähendab hierarhia tipus olevatele vabadust ekspluateerida ning tavainimestele vabadust teha tarbimisvalikuid, omandab see mõiste jubeda tähenduse. vabadus peaks tähendama inimeste õigust oma elu ning ümbruskonna üle ise otsustada, mitte allutamist vähemuse huvidele.

silmakirjalike moesõnad

praegune usa poliitika on silmakirjalik. kord kuulutatakse sõda terrorismile ning harrastatakse ise terrorit; kord räägitakse vabadusest — ja siis lükatakse käima propagandamasin, mille tulemusena kulmineerib programm inimõiguste eiramisega. jutlustatakse demokraatiat, vilistades kümnete miljonite meeleavaldajate peale.

nähtavasti tähendab terrorism terrorismi üksnes siis, kui seda viiakse läbi usa või tema “sülekoerte” vastu; nähtavasti tähendab vabadus tõepoolest vabadust riiklikul ning korporatiivsel tasandil tappa ja ekspluateerida; nähtavasti tähendab demokraatia siiski üksnes õigust otsustada selle üle, kes sinu eest otsustama hakkab, mitte rahva võimu. selline agressiivne ”vabadus” ja “demokraatia” teeb oma silmakirjalikkuses pikalt ära isegi eelmise sajandi isevalitsejatele ja diktaatoritele.

aeg on näidata rahulolematust — isegi muidu sõnakuulelikus vasallriigis eestis. samal ajal, kui maailma esidemokraat kinniste uste taga poliitikat teeb, kogunevad punamusta üleskutsel teisipäeval inimesed, seismaks demokraatliku ning õiglase maailma eest. sõda ei tähenda rahu, orjus ei tähenda vabadust; näitame, et mõistame hukka nii usa poliitika kui ka selle, et eesti valitsus ebademokraatlikku tegevust toetab.