maailm tuleks haiglasse panna.
agne nelk
agne.nelk@iluselu.ee
maailmaga ei ole asjad viimasel ajal korras olnud. ta tunneb ennast kuidagi kehvasti. see võib tulla sellest, et ta sööb harva. või kergest külmetusest. maailmal ei ole kuigipalju aega olnud iseendaga tegeleda. tal on iseäralik omadus muretseda teiste universumi asukate käekäigust rohkem kui iseenda omast. viimati oli ta näiteks mures asteroid B 585 pärast. sinna oli kasvanud viis hiigelsuurt ahvileivapuud, mis olid asteroidi täielikult enda alla matnud. üsna kehvad lood olid ka kaheksanda universumi liiklusskeemiga - seal oli liiga palju õhulaevu ja kaugelt liiga palju pöidlaküüte. ja maailm kirjutas kohe galaktika sekretärile pika murekirja koos parandusettepanekutega. maailm lihtsalt oli selline - talle meeldis kõike paremuse poole muuta. ainult et jah, iseenda jättis ta sealjuures unarusse.
ilmselt sai ta külmetada mõned nädalad tagasi. siis kui ta orbiidilkihutamise kiiruskatseid harjutamas käis. pärast seda oli tal tarvis veel orionil käia, sest ta oli viimane kord laenanud sealselt välisministrilt hõljukit kojupääsemiseks - nimelt oli ta enda oma tähtedevahelisel slaalomil tõsiselt viga saanud. orionil aga oli parajasti külmahooaeg ja maailm ei armastanud salli kanda. see-eest sai ta aga välisministritega hästi läbi - neil oli alati paar vaba hõljukit käepärast.
maailm oli kuulnud midagi tervisevetest ja sanatooriumidest, aga ta ei uskunud eriti ravimitesse. nii ta ei osanudki midagi oma kehva enesetunde vastu ette võtta. ta kaalus tõsiselt galaktika raamatukokku minemist, et välja otsida vanade orbitalistide “käepäraste vahenditega kosmosemeditsiin”. vanad orbitalistid tiirlesid kõikvõimalike orbiitide vahel ja kogusid erinevate universumite eakamatelt asukatelt teadmisi ning jäädvustasid need oma intergalaktilisse raamatusse. millegipärast ei olnud sellel teosel erilist menu. tõttöelda trükitigi seda ainult kolm eksemplari - üks kirjastuse, teine autorite ja kolmas galaktika raamatukogu jaoks.
kindlasti huvitab teid, milline see maailm on, millest jutt. tegemist on sedasorti maailmaga, mis näib välispidiselt täiesti tavaline. kohalikud elanikud ei pea teda suurematsorti kunstiteoseks. neile meeldib asju enda käe järgi kujundada. maailmaga on see neil üpris hästi õnnestunud - tema esialgsest välimusest ei ole peaaegu mitte midagi järel.
maailm ise ei hooli oma välimusest. kui päris aus olla, siis on tal täiesti ükskõik milline ta välja näeb. tema põhiliseks mureallikaks on tegelikult seespidine seisund. tal on koguaeg kõht tühi. kurbusega peab tõdema aga fakti, et kohalikele elanikele on hoopis tema põhiliseks toitumisallikaks. alguses ei suutnud maailm seda kuidagi uskuda, aga kui ta kõht järjest tühjemaks ja tühjemaks läks, siis ei jäänud tal muud üle. ilmselgelt on tegemist tohutult näljaste olenditega. nad kaevavad alalõpmata tema kõhust midagi välja. ka kõike seda, mida maailm ise mitte mingil juhul söödavaks ei pea. sealt ka see pidevalt suurenev kõhutühjus. maailm armastab väga vihmavett ja väljaheiteid. viimaseid armastab ta eriti. isegi tema lemmiklause on - sõnnik on elu. selle maailma nimi on maa. kes teab, missugune oleks maailma lemmiklause siis, kui ta nimi oleks džäss?