agne nelk
agne.nelk@iluselu.ee

maailmaga ei ole asjad viimasel ajal korras olnud. ta tunneb ennast kuidagi kehvasti. see võib tulla sellest, et ta sööb harva. või kergest külmetusest. maailmal ei ole kuigipalju aega olnud iseendaga tegeleda. tal on iseäralik omadus muretseda teiste universumi asukate käekäigust rohkem kui iseenda omast. viimati oli ta näiteks mures asteroid B 585 pärast. sinna oli kasvanud viis hiigelsuurt ahvileivapuud, mis olid asteroidi täielikult enda alla matnud. üsna kehvad lood olid ka kaheksanda universumi liiklusskeemiga - seal oli liiga palju õhulaevu ja kaugelt liiga palju pöidlaküüte. ja maailm kirjutas kohe galaktika sekretärile pika murekirja koos parandusettepanekutega. maailm lihtsalt oli selline - talle meeldis kõike paremuse poole muuta. ainult et jah, iseenda jättis ta sealjuures unarusse.

ilmselt sai ta külmetada mõned nädalad tagasi. siis kui ta orbiidilkihutamise kiiruskatseid harjutamas käis. pärast seda oli tal tarvis veel orionil käia, sest ta oli viimane kord laenanud sealselt välisministrilt hõljukit kojupääsemiseks - nimelt oli ta enda oma tähtedevahelisel slaalomil tõsiselt viga saanud. orionil aga oli parajasti külmahooaeg ja maailm ei armastanud salli kanda. see-eest sai ta aga välisministritega hästi läbi - neil oli alati paar vaba hõljukit käepärast.

maailm oli kuulnud midagi tervisevetest ja sanatooriumidest, aga ta ei uskunud eriti ravimitesse. nii ta ei osanudki midagi oma kehva enesetunde vastu ette võtta. ta kaalus tõsiselt galaktika raamatukokku minemist, et välja otsida vanade orbitalistide “käepäraste vahenditega kosmosemeditsiin”. vanad orbitalistid tiirlesid kõikvõimalike orbiitide vahel ja kogusid erinevate universumite eakamatelt asukatelt teadmisi ning jäädvustasid need oma intergalaktilisse raamatusse. millegipärast ei olnud sellel teosel erilist menu. tõttöelda trükitigi seda ainult kolm eksemplari - üks kirjastuse, teine autorite ja kolmas galaktika raamatukogu jaoks.

kindlasti huvitab teid, milline see maailm on, millest jutt. tegemist on sedasorti maailmaga, mis näib välispidiselt täiesti tavaline. kohalikud elanikud ei pea teda suurematsorti kunstiteoseks. neile meeldib asju enda käe järgi kujundada. maailmaga on see neil üpris hästi õnnestunud - tema esialgsest välimusest ei ole peaaegu mitte midagi järel.

maailm ise ei hooli oma välimusest. kui päris aus olla, siis on tal täiesti ükskõik milline ta välja näeb. tema põhiliseks mureallikaks on tegelikult seespidine seisund. tal on koguaeg kõht tühi. kurbusega peab tõdema aga fakti, et kohalikele elanikele on hoopis tema põhiliseks toitumisallikaks. alguses ei suutnud maailm seda kuidagi uskuda, aga kui ta kõht järjest tühjemaks ja tühjemaks läks, siis ei jäänud tal muud üle. ilmselgelt on tegemist tohutult näljaste olenditega. nad kaevavad alalõpmata tema kõhust midagi välja. ka kõike seda, mida maailm ise mitte mingil juhul söödavaks ei pea. sealt ka see pidevalt suurenev kõhutühjus. maailm armastab väga vihmavett ja väljaheiteid. viimaseid armastab ta eriti. isegi tema lemmiklause on - sõnnik on elu. selle maailma nimi on maa. kes teab, missugune oleks maailma lemmiklause siis, kui ta nimi oleks džäss?

agne nelk
agne.nelk@iluselu.ee

tore, naljakas ja väga rõõmustav spämm, mida postkastist leida. millegipärast tundus see uudiskiri päris hea ideena uueks reklaamikampaaniaks. arvestades fakti, et selle on (naljaga pooleks) kirjutanud reklaamiagentuuri kreatiivne ajutrust, ei ole siin midagi imestada. meie ühiskonnas on palju asju, mis mõjuvad hea musta huumorina, aga sellegipoolest täidavad põhjalikult planeeritud reklaamikampaania eesmärki. kui sihtgrupid on muutumas immuunseks, tulebki hakata piire ületama. lõpuks muutub kogu mäng hasardiks ja reaalsete vajaduste näilise rahuldamise asemel tegeldakse vaid üksteisele ärapanemisega. tunnuslausete “igaühele”, “alati sinuga”, “mitmekordselt kasulik”, “koht päikese all” jne asemele tulevad ausamad ja konkreetsemad lausungid nagu “kõigi taskud tühjaks”, “nahk üle kõrvade” või “pea pakule”. aga võibolla ongi just seda tarvis. las utoopilised stsenaariumid saavadki teoks.

iga süsteem peab läbi elama oma puberteediea ja jõudma kriitilise piirini. seejärel tuleb teha otsus - allakäik ja mandumine või muutused ja edasiminek. sama kehtib inimsuhete puhul - kõigepealt on prooviperiood ja siis alles selgub, kas moodustub ansambel või mitte. murdepunkt tekib vahetult enne esinemist. olgu see siis tänavanurgal, kooliaulas või laululaval. kas ollakse piisavalt tasemel? kas publikule läheb see korda? mida arvab sellest siim nestor? head muusikat saab ka üksi teha, hästi toimiv ühiskond aga eeldab koosmängu.

pangad ei saa läbi klientideta, klientidel omakorda on vajadus kapitali järele, mida pakuvad neile lahkesti pangad. see suhe aga on habras, sest kõik trumbid on pankade poolel. kui aga pooled on ebavõrdsed ja rahulolematus kasvab, ei saagi harmoonilist püsisuhet tekkida. sellist, mille tulemusena kõik osapooled on rahul. lavalolijatel on ebamugav ja vaatajad võitlevad köhahoogudega. mis saaks veel paremat olla kui nauditav tulemus koos lavalt kiirgava sünergiaga? hea kontserdi jooksul on igal liikmel võimalus oma soologa särada, harmoonilises ühiskonnas on kõigil võrdsed võimalused. probleemid on sügavamad, ajutised lahendused pole piisavad. krediitkaart? kodulaen? autoliising? ei, aitäh. ma lähen parem ja räägin taksojuhtidega juttu. ehk teavad nemad, mida oleks tarvis, et süsteemi parandada. ilmselt tuleb lihtsalt rohkem proovi teha. katsetada, läbi kukkuda ja uuesti proovida. olgem realistid, aga unistagem võimatust:).

lugemiseks ja mõtisklemiseks ka ülalnimetatud uudiskiri ise:

Hea klient!

Hansapank siinpool. Mõtlesime vahepeal, et teeks Teile mingi järjekordse ägeda pakkumise. Te olete meile väga hea klient, usaldusväärne jne. Aga ütleme ausalt välja, ei tulnud enam ühtegi ideed. Mitte mõttepoegagi. Ega seal pole ju midagi imestada ka, me oleme juba kõike proovinud - variandid kuidas panna Teid meile igakuiselt raha maksma, on lihtsalt otsas. Tilgatumalt. No vaadake ise - Ego kaart näiteks. EGO kaart. EEEEGGOOOOO. Läksite õnge küll, hehe. Noh, siis laenud ja veel need teised laenud, mida me nimetame “vabadeks vahenditeks”. See ka müüs. Aga sealt edasi olete Te kuidagi väga kitsiks kätte läinud. Oleme siin proovinud igasugu kaardikesi ja punktivärke, leveleid ja boonussüsteemikesi. Tulemus null. See oli meile tõsine tagasilöök. Ja me ei saa aru, milles asi on. Mis toimub Teie peas? Miks Te ei taha Pärnusse spaasse minna???

Tjah. Meil on mõistus otsas. Mida Te ometigi tahate? Noh.. võtmehoidjat ei ole vist mõtet enam pakkuda (kuigi need kõigile meeldivad). Muusikalipileteid ka proovisime. Telefonioperaatoriteenust. Soodustusi NPNK kaardiga. Uue kontori avamisele ootasime Teid šampusega. Te ei tulnud. Otsekorraldused - palun, Te ei taha. Supersoodus autoliising - võtke ainult, noh. Sammastega pidevalt peibutame, ei midagi. Ei, ikka ei.

Meil hakkab kannatus katkema ausalt öelda. Meie suhe on jõudnud väga kriitilisse punkti. Kui Te lähemal ajal mingitki initsiatiivi üles ei näita, siis… tead.. ma ei tea noh… Läheme siis lahku? Niimoodi pole ju enam mõtet edasi. See on ikkagi kahepoolne protsess meie vahel ja… ega meie siis üksinda ei jõua kogu tööd ära teha.

Aidake meid. Mida teha? Äkki Teiega kahepeale mõtleme midagi välja, mingi variandi nagu.. Me tahaks ikka Teiega kokku jääda, aga te peate mingit huvi üles näitama. Pall on Teie väljakupoolel. Ootame. Ja siiralt loodame.

Alati lähedal ja see värk…
Sinu,
Hansapank

agne nelk
agne.nelk@iluselu.ee

õnnemeistrid sündisid sel hetkel kui maa ja taevas kokku põrkasid. enne seda olid kõik õnneks vajalikud komponendid taeva kõige ülemisele servale hoolikalt suletud mahutitesse paigutatud. koostisosi oli lihtsalt nii palju, et nad ei mahtunud kusagile mujale ära ja kuivõrd nad asusid nii kaugel, siis ei ulatunud meistrid nendeni. meistrid hulkusid tegevusetult maapeal ringi ning meisterdasid ajaviiteks tähti, et oma meistrioskusi mitte unustada. maa ja taeva vahele jäi umbes kahe miljoni valgusaasta laiune ala.

lõpuks sai valmistatud tähti niipalju, et nad ei mahtunud enam maapeale ära. kõik kohad olid neid täis. siis hakkasid meistrid ajaviiteks tähti taeva poole viskama. alguses olid kõik tähed tühjad, nad kumisesid vaikselt kui läbi õhu lendasid. maapeale tagasi kukkudes kõlisesid tuhanded tähed vastu kive ja künkaid põrgates. sel ajal sündis maailma muusika. meistrid olid väga väikesed, aga väga tugevad. kümnete aastatuhandete jooksul loopisid nad tähti taevalaotuse poole ja tähed lendasid järjest kaugemale. lõpuks lendasid tähed niikaugele, et nad enam maapeale tagasi ei jõudnudki.

ühel hetkel hakkasid kõik need miljonid taeva suunas visatud tähed vastu taevast põrkuma ning raputasid ta kosmose küljest lahti. taevas koosnes suurtest kolmnurksetest tükkidest, mis olid nii suured ja nii rasked, et hakkasid tohtu suure kiirusega maa suunas kukkuma. kui meistrid seda nägid, olid nad väga õnnelikud, sest nad teadsid, et varsti ulatuvad nad õnne valmistamiseks vajalike aineteni ning saavad lõpuks ometi oma meistrioskusi rakendada. niipea kui taeva tükid mürtsudes vastu maad kukkusid, olid õnnemeistrid valmis. tähed aga langesid kõik ookeanisügavustesse ning hakkasid taevalael olevast peeglist tagasi peegelduma.

õnnemeistrid on väikesed läbipaistvad olendid, kellel on jalgade asemel vedrud. vedrud on vajalikud selleks, et paremini edasi liikuda ja kiiresti suurte kõrgusteni jõuda. eriti oluline on see nende õnnemeistrite jaoks, kes õnne komponente taeva servalt pidid alla tooma. õnnemeistritel algas nüüd kibekiire aeg, sest kaotatud aeg tuli võimalikult kiiresti tasa teha. liiga palju õnnetuid oli maailmas. neid loeti kokku kuus miljardit viissada kuus miljonit kaheksasada kakskümmend üks tuhat seitsesada seitsekümmend kuus. üks osa õnnemeistreid hakkas õnnetute soove koguma. peagi mõistsid kogujameistrid, et soovide hulk oli nii suur, et isegi üksteise peale laotuna kataksid nad terve ilma vähemalt viie meetri paksuse kihiga.

siis tuli õnnemeistritele mõte hakata soove tähtede sisse koguma. oma suureks kurvastuseks avastasid meistrid, et ka tähelaegastest ei piisa. viimaks jõudsid soovide sorteerijad arusaamisele, et mitte kõik soovid ei olnud inimestel õnnelikuks saamiseks vajalikud. nad hakkasid välja selekteerima häid ja õnneks vajaminevaid soove ning avastasid, et tähti oli ookeanisügavustes just täpselt niipalju, et igaühte mahuks ära üks hea soov.

nüüd oli kiiresti vaja välja mõelda viis, kuidas valmis saanud õnn õnnetuteni toimetada. selleks valmistasid õnnesepad õnnemeistritele spetsiaalse pisikese soovivastuvõtja-õnnesaatja, et nad saaksid tähtedelt soovid kätte samal hetkel kui õnn soovi omanikule saadetakse. see tegi õnnemeistrite elu tunduvalt kergemaks, sest õnnetuid oli tõesti väga väga palju.

väikeste tüdrukute õnnemeister oli väga hoolikas ja põhjalik. parajasti oli ta soovivastuvõtjaga tuvastanud ühe vaevumärgatava hea soovi signaali. soovitäheke aga asus nii kaugel, et vastuvõtja võimsus sellise ebatavalise kohani ei ulatunud. see täheke oli tunduvalt väiksem kui teised. see võis olla ka üks põhjusi, miks ta kaotsi läks. nimelt libises see väike täht kogemata kusagil himaalaja mägede kohal, džomolungma mäe jalamil, oma õnnemeistri käest ning kukkus sügavale sügavale kuristikku ja vajus unustuste hõlma. unustuste hõlm ümbritses tähte järjest tiheneva uduloorina, et ta lõplikult oma igavikuriiki viia. tähe signaal jäi iga päevaga nõrgemaks, tema kaunis sätendav kest tuhmus ning muutus tasapisi hallikaks. kogenematu meister võinuks teda juba ammu kustunuks pidada. ometi oli tema sees endiselt alles soov, mis ootas täitumist. see oli ühe pisikese tüdruku soov.

õnnemeister polnud mitte kunagi mitte ühtegi head soovi täitmata jätnud. ometi tundus talle seekordne olukord ületamatu. ta siiski otsustas soovianduri abil tähekese asukoha üles otsida ning asus suurte vedruhüpetega signaali poole teele. esialgsete arvestuste kohaselt peaks teekond sinna ja tagasi kestma kaheksa kuud, viis päeva ja neli tundi.

õnnemeistrite eesmärk on muuta õnnelikuks kõik maailma inimesed. nad on palju aega kaotanud, seetõttu tuleb olla väga kannatlik kuni järjekord sinuni jõuab. aga ära muretse - soovivastuvõtja-õnnesaatja suudab tuvastada ka kõige pisemaid signaale. seejärel on vaid aja küsimus, et soov kätte saada, õnn valmis meisterdada ning mõttekiirusel edasi toimetada.

iga täht peidab endas ühe inimese suurima ja parima soovi. täitunud sooviga täht kustub. soovi soojus kumab veel mõnda aega edasi, kuid kustub viimaks. kustunud täht süttib taas hetkel, mil tekib uus ilus soov. niikaua kuni eksisteerivad tähed, eksisteerivad ka soovid. ja vastupidi.